Biograafia
Merike Estna ühendab oma teostes etendust ja liikuvat pilti, kombineerides ja remixides erinevaid kunstitehnikaid. Ta on sündinud Eestis ja omandanud kunstihariduse (magistrikraad) Goldsmith College'is Londonis, kus ta praegu töötab ja elab. Tema installatsioonid sisaldavad traditsioonilist maalimist, millega ta algselt alustas, kuid mis hiljem muutus suuremate ja palju keerulisemate eksponaatide osaks. Tema jaoks on oluline jätta maalide käsitlemine vaatajale võimalikult avatuks. Videos näitab ta lõuendeid nende kanderaamilt lahti võetud, erinevatesse maastikesse murtuna, "seikluslikult", nagu ta neid kirjeldab, sest maastiku kujutamise asemel muutuvad nad selle osaks.
Merike on esindanud Eestit mitmetel grupinäitustel, sealhulgas Praha biennaalil, noorte kunstnike biennaalil Tallinnas, Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni korraldatud näitusel "No Borders" Belgias, Kreekas ja Hispaanias, Eesti kaasaegse kunsti näitusel Guangzhous Hiinas ja paljudel muudel näitustel ning võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Tema viimane sooloprojekt "Traagilise poeedi maja" on uurimine maalikunsti, käsitöö, tehnoromantika, ajaloo ja mütoloogia kohta koduses, naiselikus ja igapäevases elus. Kuraatorid ütlevad, et ta ühendab digitaalsed visuaalsed idioomid traditsioonilisemate meediumide (pantehnika või tekstiil) sisse, mängides piiridega figuurilisuse ja abstraktsiooni või kohaloleku ja puudumise vahel.
Merike on esindanud Eestit mitmetel grupinäitustel, sealhulgas Praha biennaalil, noorte kunstnike biennaalil Tallinnas, Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni korraldatud näitusel "No Borders" Belgias, Kreekas ja Hispaanias, Eesti kaasaegse kunsti näitusel Guangzhous Hiinas ja paljudel muudel näitustel ning võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Tema viimane sooloprojekt "Traagilise poeedi maja" on uurimine maalikunsti, käsitöö, tehnoromantika, ajaloo ja mütoloogia kohta koduses, naiselikus ja igapäevases elus. Kuraatorid ütlevad, et ta ühendab digitaalsed visuaalsed idioomid traditsioonilisemate meediumide (pantehnika või tekstiil) sisse, mängides piiridega figuurilisuse ja abstraktsiooni või kohaloleku ja puudumise vahel.