foto: Wendy Wei, pexels.com
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) täna avaldatud intellektuaalomandi ja noorte tulemustabeli 2022. aasta väljaanne annab ajakohast teavet noorte käitumise kohta seoses intellektuaalomandiõiguste rikkumisega pandeemiajärgses kontekstis.
Uuringus vaadeldakse intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahte külge: nimelt hinnatakse suundumusi noorte seas, kes ostavad võltsitud kaupu ja pääsevad juurde piraatsisule (andmeid vaadeldakse alates 2016. aastast).
Üle poole (52 %) küsitletud noortest oli viimase aasta jooksul ostnud internetis tahtlikult või kogemata vähemalt ühe võltsitud toote ning kolmandik (33 %) oli internetis avanud ebaseaduslikku sisu.
Pandeemiajärgset olukorda kajastav uus uuring kinnitas, et 37 % noortest ostis tahtlikult ühe või mitu võltsitud toodet, mis on märkimisväärne kasv võrreldes eelmiste tulemustega (14 % 2019. aastal). See näitaja on riigiti väga erinev: suurim on see Kreekas (62 %) ja madalaim Tšehhis (24 %).
Võltsitud tooted, mida noored kõige sagedamini tahtlikult ostavad, on riided ja aksessuaarid (17 %), millele järgnevad jalatsid (14 %) elektroonikaseadmed (13 %) ning hügieeni-, kosmeetika-, isikliku hoolduse tooted ja parfüümid (12 %).
Noori meelitatakse ka eksituse teel võltsinguid ostma: tahtmatu võltsitud toodete ostmise osakaal on samuti 37 % ja vastajad tunnistasid raskusi ehtsate kaupade eristamisel võltsingutest. 48 % ei olnud selliseid tooteid ostnud või ei olnud vastuses kindlad.
Nooremate põlvkondade seas hakanud laiemalt levima juurdepääsu omamine seaduslikest allikatest. 60 % ütles, et ei ole viimasel aastal kasutanud, mänginud, alla laadinud ega tarbinud voogedastatud sisu, mis pärineb ebaseaduslikest allikatest, samas kui 2019. aastal oli see 51 % ja 2016. aastal 40 %, mis kinnitab suundumust.
Tahtlik piraatlus on siiski stabiilne: 21 % noortest tarbijatest (üks viiest) tunnistas, et on viimase 12 kuu jooksul teadlikult piraatsisu kasutanud. Märkimisväärset osa noortest eksitati juurdepääsul piraatsisule. 12 % küsitletutest pääses piraatsisule juurde kogemata ja 7 % ei tea, kas on seda teinud. Peamine ebaseaduslikult hangitud sisu liik oli filmid (61 %) ja teleseriaalid (52 %), millele järgnes muusika (36 %), kasutades peamiselt spetsiaalseid veebisaite, rakendusi ja sotsiaalmeediakanaleid.
Uusi tulemusi silmas pidades ütles EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau:
Kõnealune intellektuaalomandi ja noorte tulemustabeli kolmas väljaanne, mis avaldati Euroopa noorteaastal, kinnitab varasemates väljaannetes tuvastatud suundumusi ning annab põhjalikuma ülevaate noorte arusaamadest ja hoiakutest. Ajal, mil e-kaubandus ja digitarbimine on märkimisväärselt kasvanud, on võltsitud kaupade tahtliku ja tahtmatu ostmise kasv murettekitav suundumus. Mis puudutab piraatlust, siis see ei vähene, isegi kui noored tarbijad eelistavad üha enam seaduslikest allikatest pärinevat sisu. Uus analüüs on väärtuslik vahend, mis aitab sidusrühmadel, poliitikakujundajatel, haridustöötajatel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel välja töötada teadlikkuse suurendamise algatusi, et toetada meie noorte kodanike ja tarbijate teadlikke valikuid.
Võltsingute ostmise ja piraatsisule juurdepääsu peamised põhjused
Hind ja kättesaadavus on jätkuvalt peamised põhjused võltsitud toodete ostmiseks ja piraatsisu tahtlikuks kasutamiseks, kuid märkimisväärselt on suurenemas ka sotsiaalse mõju osakaal, nt perekonna, sõprade või tuttavate käitumine.
Muud tegurid: ei hoolita, kas toode on võltstoode (või kas sisuallikas on ebaseaduslik), ei tajuta originaal- ja võltstoodete erinevust, ning internetist võltstoodete leidmise või tellimise lihtsus. Üks vastaja kümnest mainis mõjuisikute või kuulsate inimeste soovitusi.
Mis paneb noori järele mõtlema?
Nii toodete kui ka digisisu puhul nimetasid noored küberpettuste ja küberohtudega seotud isiklikke riske kui olulisi tegureid, mis muudaksid nende käitumist. Uuringus osalenud noored rõhutavad nüüd rohkem ka paremat arusaamist negatiivsest mõjust keskkonnale või ühiskonnale.
Kampaania "IP Why Not" korraldatud uuring näitab, et ligi 54% noortest (15-24-aastased) Bulgaariast, Portugalist, Eestist ja Hispaaniast mõistavad intellektuaalomandi õiguste rikkumise mõju, kuid 80% neist väidab, et lihtsam on rikkuda kui kasutada seaduslikku allikat. 74% neist usub, et plagiaadi eest tuleks karistada ja üle 60% nelja riigi noortest peab oluliseks, et kunstnike autoriõigused oleksid kaitstud.
Täielik aruanne ja ingliskeelne infograafika on saadaval EUIPO veebisaidil.