Tartu tänavakunstnikud näitavad oma töid Berliinis

2024. aastani võib jääda kaks aastat, kuid Tartu linna tänavakunstnikud Kadri Lind ja Sirla on juba avanud oma tänavakunstinäitusega “Tere härra politseinik” mitme rahvusvahelise pidustuste sarja #Tartu2024 Euroopa kultuuripealinn lipu all. , mis on nüüd eksponeeritud Neurotitani galeriis Berlin-Mitte’is.

Järgmise kolme nädala jooksul saavad tänavakunsti entusiastid Saksamaa pealinna südames uurida Tartuse sugulust šabloonide, pastade, grafiti ja kleebiste vastu. 4. juunil avatud ja 25. juunini avatud näitus “Tere härra politseinik” on esimene Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi üritustesarjast. Tartus toimuva tänavakunstifestivali “Stencibility” asutaja Sirla toob Tartusse tavaliselt kunstnikke üle maailma. “Kuid sel aastal toome projektiga “Stencibility Goes Europe” Tartu maailma,” ütleb ta.

Eesti kultuuriatašee Berliinis Merit Kopli on sama põnevil, nähes Berliinis Eesti tunnustatumaid tänavakunstnikke: „Mõttekas on kutsuda need neli kunstnikku Eesti tänavakunstipealinnast Berliini, millel on oluline kultuuriline roll. Euroopas. Neurotitani galerii näitus on ühtlasi ideaalne lähtepunkt Euroopa kultuuripealinna Tartule. Ma arvan, et on lahe, et sellel olulisel ajal on alternatiivsel poolel midagi enamat.

Kaks näitusel esindatud kunstnikku, Edward von Lõngus ja KAIRO, on olnud tänavakunstimaastikul juba aastaid. 2017. aastal jättis Edward von Lõngus jälje Eesti saatkonna ees Berliinis, samuti Teufelsbergis ja mujal. End naiivseks kunstnikuks nimetav KAIRO on viimasel ajal saanud mõjutusi Ukraina sõjast ning avaldab seda mõju oma kunstiteose lõikamise ja lõikamise tehnikaga. Samal ajal võivad Stina Leek ja GUTFACE olla uuemad loojad, kuid nad ei ole vähem osavad oma lähenemisel suurtele seinamaalingutele, millel on kordumatu pöörde ja terav sõnum.

Tahtsime segu väljakujunenud ja uuematest artistidest, ütleb Lind.

Näitus ise ei esitle mitte ainult Tartuse parimaid töid, vaid jutustab ka linna lugu, jäädvustades selle armastust tänavakunsti vastu, mille juured on, nagu loo üks versioon ütleb, Berliinist, kui Eesti kunstnikele tekkis kinnisidee toorest, lubamatust. kunstiteoseid tänavatel ja otsustas selle eetose 1990. aastate keskel Tartusse tagasi tuua. Sellest ajast on tänavakunst saanud Tartu kunstnike elavaks suhtlusviisiks.

Sirla, kes veetis paar aastat tagasi õpingute ajal semestri Berliinis, ütleb: „Berliini mitmekesisus on mind kunstnikuna palju mõjutanud. Kui Tartusse tagasi jõudsin, oli Vabaduse sild just avatud ja ma nägin sellel uhiuuel sillal väikest šablooni ja mõtlesin, kui lahe oleks enda oma lisada. Nüüd on see üks populaarsemaid tänavakunsti kohti ja minu arvates on see suurepärane.

Kuigi tänavakunst ei ole mõeldud avaliku ruumi vandaalitsemiseks, usuvad kunstnikud, et need ruumid kuuluvad kõigile ja seetõttu on igaühe kohustus nende eest hoolt kanda. «Oma manifestis ütleme, et tänavakunsti eesmärk on avalikku ruumi rikastada, mitte rikkuda. Tahame linnamaastikku positiivselt täiendada,” räägib Kadri Lind.

Kindlasti on aga korrakaitsjatel mõnikord erinev arvamus. “Pealkiri “Tere härra politseiametnik” mängib koomiliselt probleemiga, millega tänavakunstnikud sageli kokku puutuvad – politseiga. Tartus on politseinikud tavaliselt üsna mõistlikud. Nad küsivad, kas teil on luba, ja kuulete, kui selgitate, et see sein just kõnetas teid ja andis loa kunstile,” räägib näituse kujundaja Stina Leek. “Aga nad ei saa alati aru,” lisab ta.

2023. aastal näidatakse näitust Poolas, enne kui jõuab lõpuks 2024. aastal Tallinna. Oma kodulinna Tartu jaoks on Kadri Lindil ja Sirlal erilised plaanid aastaks 2024. Nad on juba alustanud tuhandete ja tuhandete kleebiste kogumist teistelt kunstnikelt, mida plaanivad katta linnaliinibuss ja seejärel sõita Tartus ringi.

Nende enda kaubik Slapstickervan on omamoodi kontseptsiooni tõestus, kuna see on juba kleebistega kaetud.

Neurotitan Gallery on mitteäriline galerii erinevatele meediatele, sealhulgas tänavakunstile, koomiksitele, illustratsioonidele, siiditrükkimisele ja muule. See asub Schwarzenbergi majas Berliini kesklinnas kuulsa Hackesche Höfe lähedal. Galerii jagab hoonekompleksi Anne Franki keskuse ja teiste kultuuriasutustega ning on tänavakunstnike üks kuulsamaid kohti. Schwarzenbergi maja teisele korrusele viiv trepp on kaunistatud šabloonide, kleebiste ja grafitiga, pakkudes suurepäraselt sissejuhatust näitusele “Tere härra politseinik”.

Tartu võitis 2019. aastal konkursi Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks – koos Bad Ischliga Austrias ja Bodøga Norras. Euroopa kultuuripealinna on valitud aastast 1985. Sellest on kujunenud Euroopa Liidu üks olulisemaid ettevõtmisi kultuurivaldkonnas, mis annab linnadele lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turismi.